koht hingele, vaimule, kehale

 Alatskivi  

Click here to edit subtitle

Kodu poeedi ja paruni mail

Reet Kruup

Alatskivi valla kultuuritöötaja

Mis meil kaunis, mis meil kallis,

mis meil kallis, püha on...

(Juhan Liiv)

Sünnime oma vanemate valitud elupaika. Kas me sinna ka oma kodu rajame või aastate pärast meeleldi tagasi tuleme? Miks üks paik seob meid rohkem, teine vähem?

 

Aastaid tagasi tõi saatus mind Alatskivile, kus leidsin meelepärase töö ja sündisid minu lapsed. Õppides tundma ja väärtustama Alatskivi kultuuri-, loodus- ja kodulugu, tekkis seletamatult tugev hingeside selle koha ja inimestega. Kas juhtub see kõigiga, kes Alatskivile tulevad, siin kodu rajavad? Kas tajuvad nad selle paiga positiivset energiat ja erilist atmosfääri?

 

"Usk ühe paiga jõusse ja maagiasse, genius loci (lad. k.- kohalik kaitsevaim) on tõenäoliselt olemas enne, kui inimene sellesse kohta jõuab ja end sisse seab. Alatskivil on hea olla. Ka inimene on jätnud paigale positiivset energiat. Kalevipoegki ei tapelnud siin, vaid tuli sängi puhkama." (Juhan Maiste, kunstiajaloolane)

"Olen viibinud paljudes maades ja erinevates paikades, aga Alatskivi on minu jaoks väga eriline koht, siin on seletamatult eriline atmosfäär." (Thomas Wiedenhofer, saksa lavastaja)

"Nii aktiivseid inimesi nagu Alatskivil, ei leidu igal pool. Inimene peab olema kohaga kokku kasvanud, siis oskab ta seda hinnata. /-/ Miks siin niimoodi on kujunenud, ei oska öelda. Miks siia näiteks Liivi muuseum rajati? Igal pool ei võeta selliseid asju ette. Ju siin ikka midagi on, nimetagem seda kasvõi vaimseks väljaks." (Juhan Maiste)

 

Kas koha lummus tabab vaid neid, kes tunnetavad seda vaimset välja ja missioonitundest kohalikku kultuuri- ja ajaloopärandit edasi kannavad?

Kes minevikku ei mäleta,

see elab tulevikuta.

(Juhan Liiv)

"Alatskivi minevikust rääkides on väga palju viidatud Kalevipoja tegemistele. Rohked Kalevipoja-lood on aegade jooksul ühinenud terviklikuks jutustuseks - eesti rahava eeposeks. Saame teada, kuidas Kalevipoeg tuli laudadega üle Peipsi, võitles huntidega, kuidas hundid hukutasid tema hobuse ja kuidas väsinud mees aset otsis ning magama heitis. Saame teada ka, kuidas tekkisid muuhulgas Alatskivi piirkonda järved ja mäed ning said alguse kohanimed. Siit on pärit kohalike kirjanike loodud muinasjutumaailmad järvede ja mägede vahel, näkineidude ja metsavaimude seltsis. Vanal hallil ajal juhtus ju imesid - seda on alati kinnitatud. Alatskivi minevik on, võib öelda, muinasjutuline." (Kadi Vatsar "Alatskivi legendid ja märgid" raamatust "Alatskivi loss ja park")

 

"Alatskivi asub Eestimaa idapiiril, kaugel suurematest kunstimetropolidest, et selle sakmeliste müüride ja teravate tornidega loss näib esimesel pilgul ebatõeline. Alatskivi on rikas rahva- ja pärisluulest, eesti hullu geeniuse, luuletaja Juhan Liivi kõrval seisab vaimult niisama suur Alatskivi mõisa baltisaksa soost omanik Arved Georg von Nolcken, kes on läinud ajalukku nii siinse looduse suurejoonelise ümberkujundaja kui diletandist arhitektina - patrooni ja kunstnikuna ühes isikus, nagu neid Euroopast teada renessansiajastust alates." (Juhan Maiste)

 

Alatskivil on läbi aegade materjali kogunud ja märkmeid teinud missioonitundega kodu-uurijad, kelle käsikirjad ja raamatud Kodavere kihelkonna ja Alatskivi ajaloost on hindamatu väärtusega praegustele ja tulevastele põlvedele. Tundes eilset, mõtestame tänast ning oskame sihte seada homseks.

"Tänased alatskivilased on paiksed, loodust säästva mõtteviisiga keskkonnakasutajad, kes oma kultuuripärandit väärtustavad." (Anne Elken "Alatskivi")

 

Alatskivilastel on suur õnn elada vaheldusrikka loodusega kaunis paigas. Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim. Siin käiakse väikeste lastega jalutamas ja tervisesporti harrastamas. Pikkadeks tundideks võib end unustada Alatskivi loodusrajale, mis viib Linnamäe, Truuduse tamme ja Punase allika kaudu Kalevipoja sängile. Kaunist vaadet pakuvad ka Alatskivi keskkooli park ja muruväljakud. Ellu on äratatud Alatskivi loss.

 

Rõõm on lastega kodukohas jalutada, sest pea igal paigal, majal, puul ja kivil on jutustada oma lugu või legend. Räägime lastele Kalevipojast, Eduard Tubinast, Elias, Jakob ja Juhan Liivist, parun Arved Georg von Nolckenist, Laksi Tõnisest ja veel paljudest teistest, et ei nõrgeneks vaimne väli paigas, kuhu "Kalevipoeg olla kord kivi visanud, mis läinud maa alla. Sellele kohale saanudki siis nimi - Alaskivi (Alatskivi)". (ERA II 240)

 

"Alatskivile tullakse Juhan Liivi pärast. Tema loomingu pärast. Kogema lihtsust ja soojust. Otsima kooskõla ilu, armastuse ja looduse vahel." (Anne Elken "Alatskivi")

 

Otsides seda kooskõla, tõi aastaid tagasi saatus mindki Alatskivile. Tunnen, et kuulun siia. Tahan jääda igaveseks poeedi ja paruni maile, kus on minu ja mu laste kodu. Siin on hea olla. Siin kaitseb meid genius loci.